Math camp’i teine nädal ja külastus Duke’i kabelisse

Math camp’i teine nädal on läbi ning senimaani on kõik sellega seonduv möödunud sujuvalt. Teise nädala teemad olid lineaaralgebra ja optimiseerimine ning mõlemad teemad olid mulle tuttavad. Oli ka mõningaid uusi aspekte, kuid valdavalt olid teemad mulle kordamine ja meeldetuletus. Reedel organiseerisid mõned keskkonnaökonoomika (environmental economics) tudengid õhtusöögi kesklinnas. Kuigi alguses ei plaaninud sinna minna, sest ei taha rattaga pimedas tagasi tulla, siis sai veenvaks korterikaaslase tähelepanek, et tema esimesel aastal olid inimesed esimesed 3-5 nädalat väga avatud ning valmis leidma uusi tutvusi, pärast seda oli aga peaaegu kõigil oma suhtlusringkkond välja kujunenud. Lisaks õnnestus mul saada auto peale, sest minu study group’ist plaanis Justin (quantitative marketing) ka sinna minna. Õhtusöök oli edukas ning mul õnnestus tutvuda mitmete huvitavate inimestega; pikemalt rääkisin Fraziga, kellel on New Delhi taust, ning Stephanie’ga, kellel on Argentiina-Ameerika taust. Mõlemal olid huvitavad hobid: ühel matkamine mägedes ning teisel allveesukeldumine. Lisaks rääkisin veel muidugi Justiniga (ameeriklane), kellega õhtusöögile tulin. Kokku oli kohale tulnud umbes 11 inimest ning enamik neist olid keskkonnaökonoomika programmist, ökonoomikast oli peale minu veel ainult sakslanna Amanda. Loodan, et sarnaseid üritusi tuleb veel, sest math camp’is on võimalust inimestega suhelda oodatust vähem; tegemist on ikkagi loenguga, ning pärast mida kipuvad inimesed suhtlema oma study group’iga.

Koor pärast teenistust

Vahetult pärast teenistust

Mitu pühapäeva on mul olnud mõttes minna teenistusele Duke’i kabelisse. Oma esimesel nädalal, kui kabelit (meie mõistes on tegemist siiski kirikuga) külastasin, sattusin juhuslikult peale mõnele orelimuusika palale ning mul tekkis soov orelimuusikat ning koorilaulu kogeda. See pühapäev läksingi iganädalasele hommikusele (11:00) teenistusele. Inimesi – nagu ma ka arvasin – oli üsna palju; mina paigutasin end istuma kuhugi esimesse veerandisse. Kogu protseduur oli mulle uus, kuid kõigile anti sisse tulles kavad ka. Kirikuõpetaja tegi kena sissejuhatuse ning siis edastas - nagu ma aru sain - teated kohalikust kogukonnast: keegi oli saanud lapse, keegi oli taastumas operatsioonist. Siis tuli esimene laul, mille jaoks tõusti püsti. Vahepeal laulis koor üksinda ning vahepeal luges keegi naisterahvas ette lugusid pühakirjast; seekordsed lood olid kuidas Joosep oma vendade poolt orjaks müüdi ning kuidas Jeesus vee peal kõndis. Arvan, et see oli pärast Joosepi lugu, kui ettelugeja lõpetas ning palus oma lähedalistuvaid tervitada/head soovida, selle peale tõusin ka mina püsti ning surusin ümberkaudsetega kätt ning soovisin „peace be with you“. Pärast esimest poolt tegi teine kirikuõpetaja (võib-olla olid neil siiski erinevad rollid) kõne. Kõne oli väga hea, rääkides sellest, kui palju kummalisi sündmusi on Piiblis kirjas ning kas neid on üldse võimalik kuidagi uskuda; lisaks rääkis ta ka moodsast tehnoloogiast ning manitses smartphone'e mitte liiga palju kasutama. Kõne oli üsna vaba ning showman’lik, oli üsna palju nalja. Pärast muusikat oli aeg korjanduseks ning lõpupalveks. Lõpupalves mainiti ära mitmed välispoliitilised sündmused nagu Ukraina kriis ning ebola viiruse puhang Lääne-Aafrikas. Pärast teenistust, mis kestis tund aega, käisin veel natukene kabelis ringi ning tegin pilte, mitmed inimesed kogunesid enda tuttavatega gruppidesse juttu ajama.

Näha ilusad vitraažaknad

Kokkuvõttes oli see väga huvitav kogemus, lisaks ilusale muusikale sai ka kultuurse kogemuse koos piiblilugudega, kõnede, laulude, palvete ja korjandusega – täismäng, noh!