Ameerika õlled ja Atlandi ookean

Math camp’i kolmanda nädala (11.08-15.08) teemad olid mulle tuttavad nagu ka eelmiste nädalate teemad ning reedel toimunud lõpueksam läks hästi. Ma arvasin, et math camp oli niisama harjutamine, kuid tegelikult pandi hinne ka, kuigi hinnati üsna leebelt. Kokku oli 26 inimest ning nendest 19 inimest sai A, 2 tükki A- ning 5 tükki sai B+. Tuleb silmas pidada, et Ameerika ülikoolisüsteemis on hindamine veidi teistsugune; näiteks minimaalne hinne on B-. Madalama hindega ei ole võimalik kursust läbida; nii oli ka nt Toronto Ülikooli magistri- ja doktorikursustega. Reedel toimus ka istumine ühes söögikohas, kuhu kogunes väiksem seltskond inimesi. Fullsteam’i pruulikoda ning seda ümbritsev rajoon oli kena ning huvitav: lisaks pruulikojale, muusikahoonele ja söögikohale võis tänaval kohata ka „Durhami kuulsaid söögiautosid“, mida olen näinud mitmes linna tutvustavas brošüüris. Minu valikuks osutus selline pelmeeniauto: http://www.chirbachirba.com/

Fullsteam’i pruulikojas mulle õlut ei müüdud, sest minu ID-kaarti ei tunnistatud. Põhja-Carolina seadus ütleb, et võõramaalastel on isikut tõendav dokument pass. Olin seda hoiatust ka varem kuulnud, kuid senimaani ei olnud probleeme tekkinud. Läksime lihtsalt üle tee asuvasse söögikohta ning seal sobis mu ID-kaart küll – kõik sõltub teenindajast. Edaspidi olen passi vajadusel kaasa võtnud. Mul on kursusel üks veidi õlleteadlikum inimene ning ta käis välja järgmise väite: õllekvaliteedilt on Ameerika teistest riikidest tükk maad eespool, siis tulevad Belgia ja Saksamaa ja siis muud Euroopa riigid. Pean tunnistama, et hakkan ka ise selle väite kehtivuses veenduma. Ma ei ole kunagi mõelnud Ameerikast kui suurest õllemaast, sest 1) esimesed õlled, mis pähe tulevad on massiõlled Bud Light või Miller kuskilt Superbowl’i reklaamist ning 2) ameerika õllesid lihtsalt ei näe Euroopas, mis jätab mulje nagu neid polekski. Tegelikkuses on Ameerikas väga palju väikeseid ja häid õlletootjaid (nt juba Durhamis tean ma vähemalt kolme pruulikoda) ning nende toodang ei jõua Ameerikast väljapoole. Minu arusaam õlledest muutus väga tugevalt umbes aasta tagasi, kui puutusin kokku tartu õllepoe Gambrinus toodanguga, mis avas täiesti teise maailma. Õlu oli värskendav, huvitav ja tugeva maitsega; mitte midagi sellist, mida ma olin varem saanud. Ja minu senine kogemus Durhamis? Iga õlu, mis ma siin tellinud olen, on nagu pudel Gambrinuse toodangut. Värskendav, huvitav ja hea maitsega on märksõnad, mille olin Eestis reserveerinud „gurmeeõllede“ kirjeldamisele. Senise kogemuse põhjal pean laiendama need märksõnad aga kõikidele ameerika õlledele, mida olen siin söögikohtades tarbinud.

Viimane nädal enne semestri algust (25.august) möödus rahulikult: nädala sees oli iga päev mingi väike üritus, muidu vaba. Pidin sooritama kirjaliku ja suulise inglise keele testi, et otsustada, kas mulle tuleb määrata täiendavaid inglise keele kursuseid. Mõlemad testid olid üsna lihtsad nii et mingeid lisakursuseid ma võtma ei pea. Lisaks osalesin kahel orientatsioonil (üks eraldi rahvusvahelistele tudengitele ja teine üldiselt uutele graduate (magister+doktor) tudengitele), kus jagati üldist informatsiooni ülikooli, vaba aja tegevuste ja Durhami linna kohta. Meelde jäi Wilsoni spordikeskus: mulle pakub huvi mägironimissein ning sukeldumiskursused. Üldiselt on graduate tudengitele kõik ülikooli teenused tasuta nii, et loodan sukeldumiskursusteks aega leida. Mainida tasub ka üritust nimega convocation, mis on semestri pidulik avamine Duke’i kabelis. Aktus algas sellega, et edastati sümboolne palve uue semestri alguse puhul, siis kõneles ülikooli president (sama nagu meil rektor) ja tutvustas kõikide teaduskondade dekaane; lisaks oli veel paar kõne. Pärast oli vastuvõtt õlle, veini, brownie’de, juustu, suupistete jms. Neljapäeval toimus kohustuslik koolitus kõikidele uutele sotsiaalteaduste graduate tudengitele, kus räägiti eetikast ja erinevatest plagiaadi ja võltsimisjuhtumitest meedias. Üldine sõnum (ära valeta, võltsi) on selge igaühele, koolitusel keskenduti nn piirijuhtumitele, kus arusaam, mis on eetiline ja mis ei ole, pole nii selge.

Nädalavahetuse veetsin rannas ja selle ümbruses: ühel minu kursusekaaslasel on Durhamist kolme tunni kaugusel asuvas Topsail beach’is rannamaja ning suurem hulk ökonoomika tudengeid, sh mina, kogunes nädalavahetusel sinna. Minu viimasest Atlandi ookeani suplusest on möödas juba kuus aastat, nii et oli tore jälle ookeanis ujuda. Vesi oli väga soe ning lained mõõdukad. Meeli erutas ka teadmine, et selles soolases vees võivad kuskil kaugel ujuda haikalad ning muud elukad. Neid „muid elukaid“ oli võimalik näha rannamajas elutoa seinal (seal oli mingi suure looma kest) ning ka restoranimenüüs: kammkarbid, austrid, krabi, lest, atlandi lõhe. Päikest küll väga polnud, kuid soe oli ikkagi ning rannaskäik oli mõnus vahepala enne õppetöö algust.

Math camp’i teine nädal ja külastus Duke’i kabelisse

Math camp’i teine nädal on läbi ning senimaani on kõik sellega seonduv möödunud sujuvalt. Teise nädala teemad olid lineaaralgebra ja optimiseerimine ning mõlemad teemad olid mulle tuttavad. Oli ka mõningaid uusi aspekte, kuid valdavalt olid teemad mulle kordamine ja meeldetuletus. Reedel organiseerisid mõned keskkonnaökonoomika (environmental economics) tudengid õhtusöögi kesklinnas. Kuigi alguses ei plaaninud sinna minna, sest ei taha rattaga pimedas tagasi tulla, siis sai veenvaks korterikaaslase tähelepanek, et tema esimesel aastal olid inimesed esimesed 3-5 nädalat väga avatud ning valmis leidma uusi tutvusi, pärast seda oli aga peaaegu kõigil oma suhtlusringkkond välja kujunenud. Lisaks õnnestus mul saada auto peale, sest minu study group’ist plaanis Justin (quantitative marketing) ka sinna minna. Õhtusöök oli edukas ning mul õnnestus tutvuda mitmete huvitavate inimestega; pikemalt rääkisin Fraziga, kellel on New Delhi taust, ning Stephanie’ga, kellel on Argentiina-Ameerika taust. Mõlemal olid huvitavad hobid: ühel matkamine mägedes ning teisel allveesukeldumine. Lisaks rääkisin veel muidugi Justiniga (ameeriklane), kellega õhtusöögile tulin. Kokku oli kohale tulnud umbes 11 inimest ning enamik neist olid keskkonnaökonoomika programmist, ökonoomikast oli peale minu veel ainult sakslanna Amanda. Loodan, et sarnaseid üritusi tuleb veel, sest math camp’is on võimalust inimestega suhelda oodatust vähem; tegemist on ikkagi loenguga, ning pärast mida kipuvad inimesed suhtlema oma study group’iga.

Koor pärast teenistust

Vahetult pärast teenistust

Mitu pühapäeva on mul olnud mõttes minna teenistusele Duke’i kabelisse. Oma esimesel nädalal, kui kabelit (meie mõistes on tegemist siiski kirikuga) külastasin, sattusin juhuslikult peale mõnele orelimuusika palale ning mul tekkis soov orelimuusikat ning koorilaulu kogeda. See pühapäev läksingi iganädalasele hommikusele (11:00) teenistusele. Inimesi – nagu ma ka arvasin – oli üsna palju; mina paigutasin end istuma kuhugi esimesse veerandisse. Kogu protseduur oli mulle uus, kuid kõigile anti sisse tulles kavad ka. Kirikuõpetaja tegi kena sissejuhatuse ning siis edastas - nagu ma aru sain - teated kohalikust kogukonnast: keegi oli saanud lapse, keegi oli taastumas operatsioonist. Siis tuli esimene laul, mille jaoks tõusti püsti. Vahepeal laulis koor üksinda ning vahepeal luges keegi naisterahvas ette lugusid pühakirjast; seekordsed lood olid kuidas Joosep oma vendade poolt orjaks müüdi ning kuidas Jeesus vee peal kõndis. Arvan, et see oli pärast Joosepi lugu, kui ettelugeja lõpetas ning palus oma lähedalistuvaid tervitada/head soovida, selle peale tõusin ka mina püsti ning surusin ümberkaudsetega kätt ning soovisin „peace be with you“. Pärast esimest poolt tegi teine kirikuõpetaja (võib-olla olid neil siiski erinevad rollid) kõne. Kõne oli väga hea, rääkides sellest, kui palju kummalisi sündmusi on Piiblis kirjas ning kas neid on üldse võimalik kuidagi uskuda; lisaks rääkis ta ka moodsast tehnoloogiast ning manitses smartphone'e mitte liiga palju kasutama. Kõne oli üsna vaba ning showman’lik, oli üsna palju nalja. Pärast muusikat oli aeg korjanduseks ning lõpupalveks. Lõpupalves mainiti ära mitmed välispoliitilised sündmused nagu Ukraina kriis ning ebola viiruse puhang Lääne-Aafrikas. Pärast teenistust, mis kestis tund aega, käisin veel natukene kabelis ringi ning tegin pilte, mitmed inimesed kogunesid enda tuttavatega gruppidesse juttu ajama.

Näha ilusad vitraažaknad

Kokkuvõttes oli see väga huvitav kogemus, lisaks ilusale muusikale sai ka kultuurse kogemuse koos piiblilugudega, kõnede, laulude, palvete ja korjandusega – täismäng, noh! 

Math camp'i esimene nädal

Esmaspäeval algas math camp, mis on ülevaatlik matemaatika kursus erinevatest teemadest. Math camp kestab kokku kolm nädalat; iga nädal on esmaspäevast neljapäevani loeng (9:30-12:30). Alguses arvasin, et laager on ainult economics’i tudengitele, kuid hiljem selgus, et laagrist võtavad osa ka Fuqua ärikooli (nt marketing, public policy, accounting) tudengid. Kokku on seega kuskil 30-35 inimest. Loenguid annab üks kolmanda kursuse economics’i tudeng, kelle varasem taust on matemaatikas. Esmaspäevane loeng hakkas pihta väga kiirelt ja särtsakalt; teemadest alustati meetriliste ruumide ja üldise topoloogiaga. Mulle olid teemad tuttavad, kuid oli huvitav jälgida. Teisipäeval jätkati samade teemadega ning võeti lisaks püsipunkti teoreeme ja muid funktsioonidega seotud tulemusi. Kolmapäeval ja neljapäeval oli loeng mulle juba liiga aeglane ning tuttav, sest alustasime lineaaralgebraga ning ma olin ju just eelmisel semestril olnud algebras õppeassistent. Üldiselt on seni mulle kõik teemad olnud tuttavad ning loengus ma enamasti lihtsalt kuulan ning täiendavaid märkmeid lisaks jagatud materjalidele ei tee. Näen, et sama kehtib ka enamiku teiste ökonoomika tudengite kohta. See on loomulik, sest economics’i kraadiõppesse saamiseks peabki olema hea taust matemaatikas.

Pärast esimest math camp’i loengut esmaspäeval toimus economics’i tudengitele orientatsioon. Seal nägin enamikku enda kursusekaaslastest. Meil on üsna palju ameeriklasi - koguni seitse tükki - ning ülejäänud on rahvusvahelised tudengid: kolm tudengit Hiinast ning siis Venemaalt, Saksamaalt ja Eestist üks tudeng. Orientatsioonil tutvusime kraadiõppe juhiga ning esimese aasta õppeassistentidega. Lisaks tegelesime veidi paberitööga ning meile tutvustati nii teaduskonda kui ka teisi hooneid. Üldiselt on tingimused head: printimine on igal pool tasuta ning minu seni lemmik õppepaigaks kujunenud Gross Hall’is on tasuta kohv, kakao ning lisaks õpperuumid koos tahvlitega rühmatööde tegemiseks.

Kuigi math camp’i loengud on olnud seni pigem lihtsad, siis ülesannete komplektid on huvitavad ja väljakutsuvad ning nõuavad üsna palju kogemust. Meil paluti moodustada ülesannete komplektide tegemiseks õpperühmad ning minu õpperühmas on hetkel kuus inimest. Kolmel inimesel on kraad matemaatikas, sh minul, ja teisel kolmel ei ole. On näha, et need, kes näevad tõestuspõhiseid epsilon-delta keele ülesandeid esimest korda on veidi raskustes, kuid selleks õppegrupp ongi, et erinevate küsimuste üle arutada.

Üldiselt on praegune olustik võrdlemisi rahulik; math camp ongi lihtsalt iseseisvalt probleemide lahendamise harjutamine ning lisaks on see hea võimalus tutvuda teiste tudengitega. Päevad näevad enamasti välja sellised, et pärast hommikust loengut lähen lõunale ülikooli sööklasse, pärast mida lahendan mõni tund ülesandeid iseseisvalt ning siis kuskil kell 3-4 kohtun õppegrupiga, kust ma lahkun umbes kella kuue paiku, et koju sööma minna. Kodus söön, toimetan ja puhkan ning siis lahendan võib-olla tunnikese veel ülesandeid. Üks toimetus, mida ma õhtuti kodus teinud olen on Amazonist erinevate toodete tellimine. Internetikaubandus on siin väga arenenud ning tooted saab kätte juba ülejärgmine päev. Hetke seisuga olen endale internetikaubamajast tellinud hulga erinevaid vidinaid nagu nt prügikast, pastakad, pastakatops, vihikud, hiirepadi jne. Plaanis on veel tellida lamp ning võib-olla ka madrats ja tool.