Selle semestri ainetest ja eelmise tulemustest

Arvan, et nüüdseks olen ainevaliku paika saanud. Plaanin võtta kolm ainet nagu ka eelmisel semestril. Ained on mikroökonoomika II (1. a Phd), diferentsiaalvõrrandid (2.a matemaatika), makroökonoomika teooria (magistrikursus). Täna käisingi viimasele kahele kursusele raamatuid ostmas. Kui eelmine semester õnnestus mul üsna kavalalt suurtest kulutustest õppematerjalidele hoiduda tellides Indiast ligi viis korda odavamaid nii-öelda arengumaadele väljastatud versioone, siis see semester polnud see enam võimalik. Diferentsiaalvõrrandite õpik maksis 180 dollarit ning makroökonoomika (Advanced macroeconomics, D.Romer) oma 74 dollarit. Mikroökonoomika jaoks mõldud mänguteooria raamat oli mõistliku hinnaga ning kuskil 40 dollari ümber. Eelmine semester sain kõik raamatud kuskil 25-30 dollarit tk. Arvan, et diferentsiaalvõrrandite õpiku müün hiljem poele tagasi, saab ehk pool rahast tagasi. Ühesõnaga, tutvusin ka siinsete tudengite argipäevaga raamatute ostmisele suuri kulutusi teha. Kuid see semester tunduvad raamatud tõesti olulised olevat. Eelmise semestri ainetest olid topoloogia ja mikroökonoomika sisuliselt ennastsisaldavad ehk nii hästi loetud ja esitatud, et minu põhiline õppematerjal oli minu enda loengumärkmed ning raamatust lahendasin ehk ülesandeid või sirvisin niisama. Mänguteoorias oli raamatu roll suurem, sest materjal oli analüütiline ning õppimine käis harjutuste kaudu. See semester näen aga ette, et diferentsiaalvõrrandites ja makroökonoomikas kujuneb raamat väga oluliseks. Esimeste loengute põhjal tundub, et ma hakkan õppimiseks vaatama pigem raamatut kui enda loengumärkmeid.

Mikroökonoomikat õpetavad M.Osborne ja C.Stewart, kes mulle eelmine semester mikrot andis. Esimest osa annab Osborne, kes loeb mänguteooriat. Mulle on see seni olnud paljuski kordamine ja mõningate uute detailide õppimine. See on väga hea, sest materjal möödub üsna kiiresti (neli tundi loenguid + 2 tundi praktikumi nädalas). Loengutes kasutab Osborne slaide, aga need ei ole tavalised slaidid. Need on Beameriga tehtud väga hästi läbi mõeldud ning vingeid jooniseid ja maatrikseid täistopitud slaidid. Lisaks räägib ta soravalt. Aine teist poolt õpetavat õppejõudu olen ma juba ju kuulanud ning ennustan, et seal tulevad taas väga head tahvliloengud.

Makroökonoomikat annab seekord külalisprofessor York’i ülikoolist – George Georgopoulos. Olen siin veel mõningaid „-opouloseid“ näinud – see nimelõpp viitab Kreeka päritolule. Nii ka seekord; juba esimeses loengus tehti selgeks, et me ei peaks kartma Kreekat materdada ning et ka tema oskab seda hästi Kreekat teha. Loengute kohta veel ei oska öelda, olen neutraalsel seisukohal (mikroökonoomika loengutest olen ma aga vaimustuses, sest ei saa aru, kuidas on võimalik nii stiilselt/elegantselt materjali esitada). Alustasime muidu majanduskasvu ühe vundamentmudeliga – Solowi kasvumudeliga.

Diferentsiaalvõrrandid on tõeline massiaine – ainel on kolm loenguaega ning seda loevad kolm erinevat inimest, arvan, et ainel võib tudengeid kokku olla kuskil 200 ringis. Mina olen kolmapäeva õhtuses sessioonis, kus loeng kestab kahe pausiga kolm tundi (6-9). Selle sessiooni õppejõud on Victor Ivrii. Tema on ehtne nõukogude matemaatik – õppinud Novosibirskis ja Peterburis. Tegemist on väikese vene mehega, kelle aktsent on päris jäme, ning kes on endaga klassiruumi toonud ka mõned paremad kasvatusmeetodid. Näiteks kui hiinlased üritavad paar minutit pärast loengu algust kohtadele hiilida, siis ähvardab ta järgmiseks loenguks uksed sulgeda ning on ka muidu otsesema ütlemisega võrreldes siinse sorry-kultuuriga. Loengutest ei saa ma peaaegu midagi aru ja lihtsalt kirjutan maha. Arvan, et nii mina kui ka kaastudengid peaks kiiremas korras õpiku poole pöörduma, mis raamatupoodi saabuski tegelt alles kaks päeva tagasi.

Eelmise semestri tulemused olid topoloogia A-, mänguteooria A, mikroökonoomika A. Hinnetega kaasnes mulle ka väike üllatus – osutus, et hindamisskaala on teistsugune. Üks erinevus on see, et igat tähte (A,B,C,D) on võimalik saada kolmes versioonis: plussiga, niisama ja miinusega. Lisaks tuli välja, et hinne A on erilisel kohal – tema skaala on laiem, 80-100%! Kusjuures 91-100 annab A+, 85-90 annab A ja 81-85 annab A-. Selleks, et keskmist hinnet arvutada, antakse tähtedele ka arvväärtused ühest neljani. A+ ja A on võrdsed arvväärtusega 4.0 ning A- on 3.7 järgmine hinne B+ on aga juba 3.3. Täpsemalt saab vaadata siit: http://www.transcripts.utoronto.ca/guide/

Üldiselt on tulemustega rahul. Kõige suurema comeback’i tegin ma mikroökonoomikas, kus enne finaaleksamit olin kuskil allapoole kursuse keskmist kuid lõpueksamil kaotasin ainult ühe punkti ehk olin esimese kolme sooritaja seas. Üldkokkuvõttes olin kursusel kuskil kuueteistkümnes kuuekümneviiest õpilasest. Sellise detailse kirjelduse enda soorituse kohta sain ainult mikroökonoomikas ning sellekski tuli tema kabinetti külastada. Seal tuligi jutuks esimese aasta doktori mikroökonoomika võtmine, mida õpetavad tema ning lisaks veel M. Osborne (tuntud mänguteooria õpikute autor). Mänguteoorias jäi tase samaks: vaheeksamilt olin varem saanud 88 punkti, finaalilt sain 86, mis kombineeritult andis kokku 87, mis siinse skaala järgi on võrdne maksimumhindega. Topoloogia oli see, kus toimus üsna suur kukkumine. Olin enne finaaleksamit A ja A+ vahepeal, kuid finaaleksami sooritus tõmbas hinnet alla. Kuna mul oli puhver aga olemas, maandusin A- peale (83/100). kui käisin mõni päev tagasi tööd vaatamas, siis nägin täpsemalt, et kogutud punktide arv finaaleksamilt oli 35/50. Eksam oli kahtlemata raske ning paljude küsimustega ei olekski saanud väga palju paremini; üsna palju olin aga kaotanud ka ühe jõukohase küsimuse pealt, kus olin hooletu topoloogiate võrdsuse kontrollimisega – toppisin lihtsalt lahtiseid hulki vaheldumisi üksteise sisse, et näidata kahtepidi sisalduvust, kuid unustasin (või lihtsalt ei mõelnud), et kõigepealt tuleb fikseerida PUNKT! ning alles siis võtta sellele punktile ümbrus ühes topoloogias ning näidata, et teises topoloogias leidub samale punktile ümbrus, mis sisaldub esimeses ümbruses.

Selle mõttega lõpetame!