Arvan, et nüüdseks olen ainevaliku paika saanud. Plaanin
võtta kolm ainet nagu ka eelmisel semestril. Ained on mikroökonoomika II (1. a
Phd), diferentsiaalvõrrandid (2.a matemaatika), makroökonoomika teooria (magistrikursus).
Täna käisingi viimasele kahele kursusele raamatuid ostmas. Kui eelmine semester
õnnestus mul üsna kavalalt suurtest kulutustest õppematerjalidele hoiduda
tellides Indiast ligi viis korda odavamaid nii-öelda arengumaadele väljastatud
versioone, siis see semester polnud see enam võimalik. Diferentsiaalvõrrandite
õpik maksis 180 dollarit ning makroökonoomika (Advanced macroeconomics, D.Romer) oma 74 dollarit. Mikroökonoomika
jaoks mõldud mänguteooria raamat oli mõistliku hinnaga ning kuskil 40 dollari
ümber. Eelmine semester sain kõik raamatud kuskil 25-30 dollarit tk. Arvan, et
diferentsiaalvõrrandite õpiku müün hiljem poele tagasi, saab ehk pool rahast
tagasi. Ühesõnaga, tutvusin ka siinsete tudengite argipäevaga raamatute
ostmisele suuri kulutusi teha. Kuid see semester tunduvad raamatud tõesti
olulised olevat. Eelmise semestri ainetest olid topoloogia ja mikroökonoomika
sisuliselt ennastsisaldavad ehk nii hästi loetud ja esitatud, et minu põhiline
õppematerjal oli minu enda loengumärkmed ning raamatust lahendasin ehk
ülesandeid või sirvisin niisama. Mänguteoorias oli raamatu roll suurem, sest
materjal oli analüütiline ning õppimine käis harjutuste kaudu. See semester
näen aga ette, et diferentsiaalvõrrandites ja makroökonoomikas kujuneb raamat
väga oluliseks. Esimeste loengute põhjal tundub, et ma hakkan õppimiseks vaatama
pigem raamatut kui enda loengumärkmeid.
Mikroökonoomikat õpetavad M.Osborne ja C.Stewart, kes mulle
eelmine semester mikrot andis. Esimest osa annab Osborne, kes loeb
mänguteooriat. Mulle on see seni olnud paljuski kordamine ja mõningate uute detailide
õppimine. See on väga hea, sest materjal möödub üsna kiiresti (neli tundi
loenguid + 2 tundi praktikumi nädalas). Loengutes kasutab Osborne slaide, aga
need ei ole tavalised slaidid. Need on Beameriga tehtud väga hästi läbi mõeldud
ning vingeid jooniseid ja maatrikseid täistopitud slaidid. Lisaks räägib ta
soravalt. Aine teist poolt õpetavat õppejõudu olen ma juba ju kuulanud ning
ennustan, et seal tulevad taas väga head tahvliloengud.
Makroökonoomikat annab seekord külalisprofessor York’i
ülikoolist – George Georgopoulos. Olen siin veel mõningaid „-opouloseid“ näinud
– see nimelõpp viitab Kreeka päritolule. Nii ka seekord; juba esimeses loengus
tehti selgeks, et me ei peaks kartma Kreekat materdada ning et ka tema oskab seda
hästi Kreekat teha. Loengute kohta veel ei oska öelda, olen neutraalsel
seisukohal (mikroökonoomika loengutest olen ma aga vaimustuses, sest ei saa
aru, kuidas on võimalik nii stiilselt/elegantselt materjali esitada).
Alustasime muidu majanduskasvu ühe vundamentmudeliga – Solowi kasvumudeliga.
Diferentsiaalvõrrandid on tõeline massiaine – ainel on kolm
loenguaega ning seda loevad kolm erinevat inimest, arvan, et ainel võib tudengeid
kokku olla kuskil 200 ringis. Mina olen kolmapäeva õhtuses sessioonis, kus
loeng kestab kahe pausiga kolm tundi (6-9). Selle sessiooni õppejõud on Victor
Ivrii. Tema on ehtne nõukogude matemaatik – õppinud Novosibirskis ja
Peterburis. Tegemist on väikese vene mehega, kelle aktsent on päris jäme, ning
kes on endaga klassiruumi toonud ka mõned paremad kasvatusmeetodid. Näiteks kui
hiinlased üritavad paar minutit pärast loengu algust kohtadele hiilida, siis
ähvardab ta järgmiseks loenguks uksed sulgeda ning on ka muidu otsesema
ütlemisega võrreldes siinse sorry-kultuuriga. Loengutest ei saa ma peaaegu midagi aru ja lihtsalt kirjutan maha. Arvan, et nii mina kui ka kaastudengid peaks kiiremas korras õpiku poole pöörduma, mis raamatupoodi saabuski tegelt alles kaks päeva tagasi.
Eelmise semestri tulemused olid topoloogia A-, mänguteooria A,
mikroökonoomika A. Hinnetega kaasnes mulle ka väike üllatus – osutus, et
hindamisskaala on teistsugune. Üks erinevus on see, et igat tähte (A,B,C,D) on
võimalik saada kolmes versioonis: plussiga, niisama ja miinusega. Lisaks tuli
välja, et hinne A on erilisel kohal – tema skaala on laiem, 80-100%! Kusjuures
91-100 annab A+, 85-90 annab A ja 81-85 annab A-. Selleks, et keskmist hinnet
arvutada, antakse tähtedele ka arvväärtused ühest neljani. A+ ja A on võrdsed
arvväärtusega 4.0 ning A- on 3.7 järgmine hinne B+ on aga juba 3.3. Täpsemalt
saab vaadata siit: http://www.transcripts.utoronto.ca/guide/
Üldiselt on tulemustega rahul. Kõige suurema comeback’i tegin ma mikroökonoomikas,
kus enne finaaleksamit olin kuskil allapoole kursuse keskmist kuid lõpueksamil
kaotasin ainult ühe punkti ehk olin esimese kolme sooritaja seas.
Üldkokkuvõttes olin kursusel kuskil kuueteistkümnes kuuekümneviiest õpilasest.
Sellise detailse kirjelduse enda soorituse kohta sain ainult mikroökonoomikas
ning sellekski tuli tema kabinetti külastada. Seal tuligi jutuks esimese aasta
doktori mikroökonoomika võtmine, mida õpetavad tema ning lisaks veel M. Osborne
(tuntud mänguteooria õpikute autor). Mänguteoorias jäi
tase samaks: vaheeksamilt olin varem saanud 88 punkti, finaalilt sain 86, mis kombineeritult andis kokku 87, mis siinse skaala järgi on võrdne maksimumhindega. Topoloogia oli see, kus
toimus üsna suur kukkumine. Olin enne finaaleksamit A ja A+ vahepeal, kuid
finaaleksami sooritus tõmbas hinnet alla. Kuna mul oli puhver aga olemas,
maandusin A- peale (83/100). kui käisin mõni päev tagasi tööd vaatamas, siis
nägin täpsemalt, et kogutud punktide arv finaaleksamilt oli 35/50. Eksam oli
kahtlemata raske ning paljude küsimustega ei olekski saanud väga palju paremini;
üsna palju olin aga kaotanud ka ühe jõukohase küsimuse pealt, kus olin hooletu
topoloogiate võrdsuse kontrollimisega – toppisin lihtsalt lahtiseid hulki
vaheldumisi üksteise sisse, et näidata kahtepidi sisalduvust, kuid unustasin (või
lihtsalt ei mõelnud), et kõigepealt tuleb fikseerida PUNKT! ning alles siis
võtta sellele punktile ümbrus ühes topoloogias ning näidata, et teises
topoloogias leidub samale punktile ümbrus, mis sisaldub esimeses ümbruses.
Selle mõttega lõpetame!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar