Tudengi suvi Torontos ning Romeo ja Julia

Sain täna jälle huvitavat teavet siinse õppekorralduse kohta, kui rääkisin pärast topoloogia loengut üsna pikalt ühe majandusteaduse-matemaatika tudengiga. Olen juba varem maininud, et semestrid on Toronto Ülikoolis palju lühemad; sügissemester algas 10. september ning lõpeb 3-7. detsembri nädalaga; 12.-15. detsembri nädalal on eksamid ning… ongi kõik. Uus semester algab 7.jaanuar ning kogu show on läbi aprilli lõpuks. Kursuseid võetakse vähem ning kõik kursused annavad ühe palju punkte. Mul oli tekkis sellisele õppekorraldusele mõeldes juba mõnda aega tagasi üks loomulik küsimus: kui koolivaba aega on neli kuud, siis kuidas sisustavad tudengid vahepealse perioodi(?). Täna sain ma sellele küsimusele vastuse. Ning üks vastus on, et … õpivad! Teine vastus on töötamine/praktika, kuid see vastus on klassikaline ja igav…seega lähme edasi esimese vastuse juurde. Ülikool töötab terve suve jooksul ning lisaks sügis- ja kevadsemestrile on olemas ametlik „suvesemester“, mis vältab maist augustini. Suvesemester ei ole kohustuslik, kuid kursuseid pakutakse ning nad on sama mahuga ning väärtustatud samade punktide arvuga kui tavasemestritel loetavad kursused. Üks erinevus on aga see, et suvesemestrit käsitletakse kui kahte semestrit ehk ühesemestrised ained loetakse kahe kuuga ning kahesemestrised ained nelja kuuga. 

Selline korraldus on väga muljetavaldav ning üllatav. Minu vestluspartnerile oli üllatav aga see, et meil suvesemestrit ei ole. Üks põhjus on, et Tartus ei jää suveperioodi nii suurt auku, viimased eksamid olen tihti sooritanud 20. juuni ümber. Mingi „suveülikool“ siiski toimub, vist isegi juba kolmeteistkümnendat korda toimus „Suveülikool 2012: vaim ja väärtused“. Kuid see tundub… hmm…. mõne üksiku valikuga peatuulutuskursus tööinimestele. Harjumuspäraseid ülikooliaineid ei loeta. Kaastudeng, kellega vestlesin, kuulas aga just viimasel suvesemestril tõenäosusteooriat, matemaatilist statistikat ja muud…korralikku kraami. Lisaks vastas ta mulle, et tudengeid, kes seda võimalust kasutavad, on üksjagu ning klassiruumis istuvate inimeste arv on sama, mis tavakursustel. Ainuke erinevus võib olla selles, et rohkem õpetamist teevad doktorandid, sest professorid viibivad konverentsidel või tegelevad uurimistööga. Arvan, et teine põhjus, miks Tartus suvesemestrid pole on asjaolu, et ei pruugi leiduda piisavalt huvilisi. Suvi on eestlastele eriskummaline aeg, kui päike paistab ning rohi on roheline ning selle peale läheb enamikul elanikkonnast mõistus täitsa ära...puhkusele. Mäletan, et olen Tartu Ülikooli aulas (euro)debatti kuulanud, mille käigus ütles Andres Arrak (majandusteadlane), et kui Eesti tahab edukaks väikeriigiks saada, siis tuleb mõelda sellele, kuidas Tartu Ülikooli seinad suvel paksult rahvast täis saada.

Kolmapäeval käisin vaatamas ülikooli juures tegutsevat teatrit. Plaan sinna minna oli mul juba varem olemas ning nüüd edastasin selle ka enda boksikaaslastele ning veel mõnele vahetustudengile; kokku ostsin seitse piletit. Tegemist oli moodsa ekraniseeringuga, mis sarnanes veidi ehk sellele, mida mõned aastad tagasi suvel nägin, kus Romeot mängis Kristjan Kasearu ja Juliat Liisi Koikson. Viimane oli aga muusikal ning seega tantsiti ja lauldi üsna palju; eilne etendus oli küll moodne versioon, kuid kasutas siiski Shakespeare’i inglise keelt ning tegelased rääkisid värssides. Mõnest tegelasest ei saanud pea et midagi aru, kuid see ei seganud üldist lugu jälgimast. Üldiselt jäin kogetuga rahule ning tegu oli väga korraliku tükiga. Vaikimisi eeldasin, et tegemist on tudengiteatriga, kuid seal oli ka päris palju vanemaid tegelasi ning ka teatrisaal ei sarnanenud ehk tavalise tudengiteatri omaga, mis tavaliselt on kuskil pööningul või keldris. Tegemis oli üsna suure ning punaste pehmete istmetega tavalise teatrisaaliga. Hind oli väga soodne, ainult kümme dollarit ehk ühe keskmise lõunasöögi hind. Järgmist uut etendust saab näha teatri uuel hooajal ehk jaanuaris; selleks on Robin Hood… arvan, et lähen siis tagasi.