Viimasel kahel päeval olen käinud kahel vastuvõtul: üks oli organiseeritud minu kolledži poolt rahvusvahelistele tudengitele ja teine oli organiseeritud rahvusvaheliste tudengite keskuse poolt vahetustudengitele. Mõlemale üritusele oli tasuta lõunaga kohale meelitatud väga palju osalisi. Lõuna tähendas esimese vastuvõtu puhul võileiba ja kooki, teise puhul hamburgerit või hot-dogi ning salatit. Mõlemal üritusel oli hea võimalus kohtuda teiste vahetustudengitega või uute rahvusvaheliste tudengitega, kes saabusid Toronto Ülikooli täiskraadi tegema. Esimesel üritusel oli pandud seinale ka kaart, kuhu iga üritusel osaleja sai oma koduriigi märkida. Heitsin pilgu Euroopasse ja vaatasin, kuidas seis on. Nagu pildilt näha, siis mitte väga kirju. Domineerib Lääne-Euroopa ning täpsemalt kaks riiki: Saksamaa ja Prantsusmaa. Arvan, et üle poole vahetustudengitest, keda siin kohanud olen, tulevad Saksamaalt. Ühelt poolt on tegu suurima rahvaarvuga riigiga Euroopas ja võib-olla on ka vahetusaastale minek populaarne, kuid ikkegi paneb nende rohkus mind siin imestama. Prantslaseid olen ka näinud, kuid umbes poole vähem. Samuti võiks küsida, miks mina ja Jürgen oleme ainukesed tudengid Ida-Euroopast. Arvan, et siin võib rolli mängida siinne suur Eesti kogukond või muud sidemed, mis on vahetuslepingu lõpuks teoks teinud. Kui Eestil mingit spetsiifilist eelist ei oleks, siis oleks loomulik, et esindatud on ka suured Ida-Euroopa riigid nagu Poola, Ukraina. Ülikoolid ja õpilased on nendes riikides tugevad ning majandusliku tausta poolest vähemalt sama suutelised, kui eesti üliõpilased. Eesti sidemete tõttu on aga Tartu Ülikooli vahetustudengitele elamine siin tasuta, mis on jällegi näide sotsiaalsest kapitalist, mis ainult eesti vahetustudengitele kättesaadav on.
Mainiksin, et minu seniste tähelepanekute kohaselt on ka Helsingi ülikoolis üllatavalt palju just saksa vahetusüliõpilasi. Teisele kohale seaksin samuti prantslased, üldiselt torkavad silma lääneurooplased, vähe olen kohanud idaeurooplasi, v.a eestlasi (Tallinna ja Tartu ülikoolil on mitmete Helsingi ülikooli instituutidega Erasmuse-lepingud).
VastaKustutaÜhe loengukursuse alguses viis õppejõud läbi tutvumisringi. Auditoorium oli umbes 100-pealine ning tutvumine nägi välja laias laastus selline: "Hi, I am from Germany.", "Hi, I come also from Germnay.", "Hello, just another guy from Germany."
Põgusate infokildude ja isiklike vestluste põhjal olen aru saanud, et Helsingi ülikool meelitab mitmekesise valikuga ainult inglise keeles loetavatest kursustest, samuti tullakse siia kogema n-ö kuulsat soome haridussüsteemi. Seniste kogemuste põhjal mõistan täiesti, miks Helsingis nii palju rahvusvahelisi ja vahetustudengeid on: siin on nii kõrge õppekvaliteet kui ka suurepärased õppetingimused raamatukogude, printimisvõimaluste, õppimiskeskuste kui ka mitmekesise toidu ja soodsa hinnaga üliõpilaskohvikute näol.
Aga sakslasi on ka siin tõesti palju. :)