Torontosse saabumise järgselt olen külastanud mitmeid
linnaosasid, kus on teatud sorti rahvuse kontsentratsioon suurem kui mujal. Enda
teada olen külastanud Hiinalinna, Väikest Itaaliat, Väikest Portugali ja
Korealinna. Just nimelt soovin rõhutada, et „enda teada“, sest minu meelest ei
ole siinsed etniliste gruppide linnaosad väga tugevalt eristatavad muust
linnast. Minu meelest eristusid New Yorgis erinevad etniliste gruppide
linnaosad palju tugevamini tavalisest linnapildist, mis minu meelest lisaski
külastamiskogemusele efektsust juurde. Torontos tähendab etniline linnaosa aga
lihtsalt teatud liiki äride suuremat kontsentratsiooni; välisfassaad on igal
pool üsna ühesugune. Seega tuleb näiteks Itaalia või Portugali tunnetamiseks
vastava linnaosa pagariärisid ja restorane külastada – ainult nii saab maitse
suhu. Minu kukkur on praegu aga pigem õhukene, mispoole ma eriti kuhugi sisse
astuma ei kipu ning nii jäängi tõenäoliselt ilma kogemusest, mis vastavat
linnaosa eristab. Kõige rohkem hakkan tõenäoliselt käima aga Korealinnas ja Hiinalinnas. 
Mõlemad on mulle väga lähedal ning sealsete äride külastamine on minu kukrule
isegi pigem kasulik: sealt leiab häid puu- ja juurvilju ning ka toidukaupu.
Eriti positiivne kogemus on mul ühe Korealinna suurema toidupoe külastamisega,
kus nägin väga laia valikut Aasia riikidest pärit kaupu. Minu lemmikuks osutus
karri, millest valmistasin maitsva riisiroa. Kõvasid karrikuubikud pole ma varem
näinud, olen seni kasutanud ja näinud ainult karripulbrit; see konkreetne toode
oli toodud Jaapanist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar