Sain täna jälle huvitavat teavet siinse õppekorralduse kohta,
kui rääkisin pärast topoloogia loengut üsna pikalt ühe majandusteaduse-matemaatika
tudengiga. Olen juba varem maininud, et semestrid on Toronto Ülikoolis palju
lühemad; sügissemester algas 10. september ning lõpeb 3-7. detsembri nädalaga;
12.-15. detsembri nädalal on eksamid ning… ongi kõik. Uus semester algab
7.jaanuar ning kogu show on läbi aprilli
lõpuks. Kursuseid võetakse vähem ning kõik kursused annavad ühe palju punkte.
Mul oli tekkis sellisele õppekorraldusele mõeldes juba mõnda aega tagasi üks loomulik
küsimus: kui koolivaba aega on neli kuud, siis kuidas sisustavad tudengid
vahepealse perioodi(?). Täna sain ma sellele küsimusele vastuse. Ning üks vastus
on, et … õpivad! Teine vastus on töötamine/praktika, kuid see vastus on
klassikaline ja igav…seega lähme edasi esimese vastuse juurde. Ülikool töötab
terve suve jooksul ning lisaks sügis- ja kevadsemestrile on olemas ametlik „suvesemester“,
mis vältab maist augustini. Suvesemester ei ole kohustuslik, kuid kursuseid
pakutakse ning nad on sama mahuga ning väärtustatud samade punktide arvuga kui
tavasemestritel loetavad kursused. Üks erinevus on aga see, et suvesemestrit
käsitletakse kui kahte semestrit ehk ühesemestrised ained loetakse kahe kuuga
ning kahesemestrised ained nelja kuuga.
Selline korraldus on väga muljetavaldav
ning üllatav. Minu vestluspartnerile oli üllatav aga see, et meil suvesemestrit
ei ole. Üks põhjus on, et Tartus ei jää suveperioodi nii suurt auku, viimased
eksamid olen tihti sooritanud 20. juuni ümber. Mingi „suveülikool“ siiski
toimub, vist isegi juba kolmeteistkümnendat korda toimus „Suveülikool 2012:
vaim ja väärtused“. Kuid see tundub… hmm…. mõne üksiku valikuga peatuulutuskursus
tööinimestele. Harjumuspäraseid ülikooliaineid ei loeta. Kaastudeng, kellega
vestlesin, kuulas aga just viimasel suvesemestril tõenäosusteooriat, matemaatilist
statistikat ja muud…korralikku kraami. Lisaks vastas ta mulle, et tudengeid,
kes seda võimalust kasutavad, on üksjagu ning klassiruumis istuvate inimeste
arv on sama, mis tavakursustel. Ainuke erinevus võib olla selles, et rohkem
õpetamist teevad doktorandid, sest professorid viibivad konverentsidel või
tegelevad uurimistööga. Arvan, et teine põhjus, miks Tartus suvesemestrid pole
on asjaolu, et ei pruugi leiduda piisavalt huvilisi. Suvi on eestlastele
eriskummaline aeg, kui päike paistab ning rohi on roheline ning selle peale
läheb enamikul elanikkonnast mõistus täitsa ära...puhkusele. Mäletan, et olen
Tartu Ülikooli aulas (euro)debatti kuulanud, mille käigus ütles Andres Arrak (majandusteadlane),
et kui Eesti tahab edukaks väikeriigiks saada, siis tuleb mõelda sellele, kuidas
Tartu Ülikooli seinad suvel paksult rahvast täis saada.
Kolmapäeval käisin vaatamas ülikooli juures tegutsevat
teatrit. Plaan sinna minna oli mul juba varem olemas ning nüüd edastasin selle
ka enda boksikaaslastele ning veel mõnele vahetustudengile; kokku ostsin seitse
piletit. Tegemist oli moodsa ekraniseeringuga, mis sarnanes veidi ehk sellele,
mida mõned aastad tagasi suvel nägin, kus Romeot mängis Kristjan Kasearu ja Juliat
Liisi Koikson. Viimane oli aga muusikal ning seega tantsiti ja lauldi üsna
palju; eilne etendus oli küll moodne versioon, kuid kasutas siiski Shakespeare’i
inglise keelt ning tegelased rääkisid värssides. Mõnest tegelasest ei saanud
pea et midagi aru, kuid see ei seganud üldist lugu jälgimast. Üldiselt jäin
kogetuga rahule ning tegu oli väga korraliku tükiga. Vaikimisi eeldasin, et
tegemist on tudengiteatriga, kuid seal oli ka päris palju vanemaid tegelasi
ning ka teatrisaal ei sarnanenud ehk tavalise tudengiteatri omaga, mis
tavaliselt on kuskil pööningul või keldris. Tegemis oli üsna suure ning punaste
pehmete istmetega tavalise teatrisaaliga. Hind oli väga soodne, ainult kümme
dollarit ehk ühe keskmise lõunasöögi hind. Järgmist uut etendust saab näha teatri uuel hooajal ehk jaanuaris; selleks on Robin Hood… arvan, et lähen siis tagasi.