Teine semester algas juba 7. jaanuril ning
sujub kenasti. Aineid on ikka kolm: mikro II (mänguteooria), ökonomeetria II
(mikroökonomeetria+aegread), makro II (erinevad teemad). Kui eelmisel semestril
oli minu tööjaotus erinevate ainete vahel enam-vähem ühtlane, siis nüüd on
asjad teisiti. Selle semestri lipulaev on ökonomeetria, mis võtab umbes 2/3
minu ajast, jättes 1/3 teiste ainete jaoks. Selle jaotusega olen ma rahul, sest
ökonomeetria on hetkel kõige huvitavam aine. : ) Aine on jagatud kahe õppejõu
vahel, kes kumbki loevad oma osa ning praegu on käsil mikroökonomeetria.
Praegune õppejõud on noor, entusiastlik ja energiline ning lõpetanud just hiljuti doktorantuuri ning
õpetab materjali esimest korda. Kohe esimesel loengul käis ta välja oma agenda:
„tegemist on väga intensiivse ainega,
me katame väga palju materjali, kõik
teemad on väga tähtsad ning esimene
ülesannete komplekt on väga raske
(lahendused ca 30lk)“. Võib-olla mõni ehmus sellise sissejuhatuse peale ära,
kuid minu esimene mõte oli „hea on pardal olla, lähme!“. Ning senise kogemuse põhjal
on see aine väga hea ning muutnud põhjapanevalt ka minu arusaamu sellest,
millist uurimistööd ma teha tahan. Peamine, mis mulle õpetamisstiili juures
meeldib, on see, et me lihtsalt ei käi planeeritud teemadest üle, vaid õppejõud
annab ka suunavaid viiteid, kust edasi vaadata, millal keegi selle teema kallal
töötas, mille eest on antud Nobel jne. Selline perspektiiv on väga kasulik, sest
nii tekib intuitsioon et mis veel mingi teema kohta on kirjutatud või kust saab
vajadusel juurde lugeda, kui peaks tekkima huvi või vajadus. Esimese aasta üks
eesmärke ongi ju ülevaate andmine erinevatest valdkondadest ning intuitsiooni,
tunnetuse tekitamine, et mis kuskil valdkonnas toimub, mille kallal inimesed
töötavad (üldises plaanis), et siis saada paremini aimu, kus sa ise tahad
töötada. Nii on ka minu uurimishuvid nihkunud empiirilisema uurimistöö poole.
Enne doktorantuuri oli minu kogemus edasijõudnud ainetega piiratud: olin võtnud
mikroökonoomikat ning seepärast seostasin ka enda huvisid just selle
valdkonnaga. Nüüd olen võtnud edasijõudnud aineid ka teistes valdkondades ning
näen, et igal pool tegeletakse huvitavate küsimustega. Igatahes on mind
hakanud empiiriline vaatepunkt huvitama ning näen, et praegune aine annab väga
hea ülevaate olulisematest teemadest ning viitab siin-seal ka praegusele
uurimistööle. Kuna aine koosneb kahest poolest, on lõpueksam aga juba järgmisel
nädalal! Kohe kahju, sest kardan, et aine teine pool nii kõrgel tasemel ei ole.
Vaheeksam oli ökonomeetrias juba jaanuari lõpus ning see läks väga hästi, olin
esimest korda päris tipus.
Eile oli vaheeksam ka makros, mis käib täiesti
teises tempos ja meeleolus. Õppejõud on väga aeglane ja kohe üldse mitte
energiline. Siin läheme me põhiliselt D. Kruegeri (UPenn) loengumärkmete järgi
ning alustasime OLG (overlapping generations) mudelitega ning... polegi rohkem
midagi muud teinud. Loengud seega väga huvitavad ei ole ning vahel olen jätnud
ka minemata ning ise materjali lugenud või raamatuid vaadanud. Mõnes mõttes
ongi hea, et seal materjal rahulikult kulgeb, nii jääb aega ökonomeetria jaoks.
Mikro II ehk mänguteooria on ka väga kasulik aine, kuid kuna ma võtsin Torontos
juba sarnase aine (samuti doktorantide kevadsemestri mänguteooria), siis on
mulle juba paljud asjad tuttavad. Käisin kahes esimeses loengus kohal ning
rohkem ei ole käinud. Osalt sellepärast, et materjal mulle tuttav, osalt
sellepärast, et väga head loengumärkmed on olemas ning ma loen parem neid.
Huvitav jah, mikros on esimene vaheeksam alles märtsi alguses, ökonomeetrias on
aga selleks ajaks toimunud juba kaks eksamit ning esimene pool ainest läbi. See
näitab, et viimases läheb materjal kiiresti: kaks loengut nädalas, iga loengu
materjalid ca 20lk, lisaks veel raamatust, üks ülesannete komplekt nädalas.
Eile anti hoiatus: lumi tuleb! Kõik asutused
sulgesid varem (raamatukogu suleti juba kell 5 vs pidi suletama keskööl) ning
anti „lumetormi hoiatus“. Sõitsin minagi rattaga juba kella kolme paiku koju,
et vaadata, mis siis juhtuma hakkab. Mingit tormi ei olnud, kuid lund sadas
küll ning isegi täitsa keskmine kogus. Ülikool jättis teisipäeval kõik loengud
ära, bussid ja transport „libedate olude tõttu“ ei käinud. Toidukohad õnneks
töötasid ning sain päeval ikkagi campusel olla: ainult minek ja tulek oli jala,
sest teed on libedad. Ülikooli minnes nägin et mingid tegelased lasid Duke’i
aedades väikesest nõlvast liugu ning üks üliõpilane viskas lausa kabeli
ees sirakile ning tegi siis lumeinglit. Kerget elevust seoses lumega oli seega
tunda, kuid üldine toon oli, et ilmaolude tõttu on liiklemine ohtlik, a la jääge
üldse koju. Eks ta õige ole, sest arvestades, et lumega päevi on siin aastas
keskmiselt kaks-kolm, pole inimesed sellise asjaga harjunud. Järgmistel
päevadel jalutan minagi rattasõidu asemel kooli. Ning õige kah, nii saabki pikemalt seda kaunist ümbrust imetleda, kus iga päev viibin.
