Eelmise nädala teisipäeval olid ainetes viimased loengud
ning eelmisel neljapäeval algas suur Thanksgivingu ehk Tänupüha paus, mis võttis
enda alla tervelt kolm päeva: normaalne graafik taastus alles pühapäeval. Mul
tuli kohe mõelda kus süüa ja kuidas olla, sest minu tavaline päevakava näeb
ette nii lõuna kui ka õhtusöögi campusel. Söögi pärast ei tulnud aga vähemalt
neljapäeval muretseda, sest mind oli kutsutud Tänupüha õhtusöögile. Õhtusöök
oli ette nähtud stiilis, et igaüks valmistab midagi ja toob siis lauale. Kokku
oli meid lõpuks viis tükki, kaks ökonomisti (mina ja Amanda) ning kolm
keskkonnaökonomisti (Faraz, Yating, Stephanie). Nagu mulle selgeks tehti, siis
on korralik söömine või isegi kerge ülesöömine Tänupühade lahutamatu osa ning
ka meie õhtusöök oli mitmete käikudega. Yating oli teinud datlisupi
riisipallidega, Faraz oli valmistanud veisehautise moodi roa nimega keema, mida söödi rullituna naan’i leivaga,
mina olin ostnud lõhe ja valmistanud ananassi-sinihallitusjuustu kastme, Amanda
oli teinud taimetoidu hautise ning Stephanie kaks ameerika stiilis pirukat:
õunapirukas ja kõrvitsapirukas. Kõik toidud olid väga maitsvad ning söömine
toimus mitmes vahetuses, kuna võtsime lauamängudega vahepeal aega maha. Ning
kuna neljapäeval sai nii tublisti süüa, siis sai ju reedel hoopis vähemaga
hakkama ning nii ma need Tänupühad üle elasingi.
![]() |
Pärast Tänupühade õhtusööki |
Vahetult pärast Tänupühasid
toimus ka aasta üks suuremaid ostlemisüritusi, Must Reede (Black Friday), mis
on omamoodi avapauguks kuni aasta lõpuni
ulatuvale pühadega seotud ostlemisele. Mustal Reedel lasevad mitmed suured
kauplused hindu alla ning hullutavad rahvast kõiksuguste ’uksemurdjate’ ja muude sarnaste pakkumistega. Poed avavad
uksed juba südaöösel nii et inimesed, kes pakkumisi soovivad saada, on enne poe
avamist seal telklaagris. Mina nautisin loomulikult Musta Reedet
internetivahendusel ning ostsin muuseas uue sülearvuti, kohvri, saapad ja mõned
raamatud. Esmaspäeval ehk täna toimus Küberesmaspäev (Cyber Monday), mis on
omamoodi jätkuüritus Mustale Reedele ning keskendub rohkem internetipakkumistele,
et pühadelt naasnud inimesed saaksid ka esimesel tööpäeval ostlemist jätkata. Ning
ka mina jätkasin ostlemist, ostes veel lisaks ka kõik-ühes lauaarvuti. Kõik
muidugi hea sõbra Amazoni vahendusel, millega ma olen oma siinviibitud aja
jooksul teinud juba 68 tellimust. Amazon kannab auga nime kõigepood: olen tellinud
nii müslibatoone, jalgrattalampe, riideid (jope, sokid), elektroonikat (arvuti,
printer, puhur), jalanõusid, mööblit (tool, lamp) ning isegi wc-paberit ja
koolitarbeid. Kuna kõik tuuakse veel tasuta kohale ka, siis on see väga mugav;
seda enam, et alternatiiv mulle on jalgrattaga poes käia või ajastada enda
poeskäigud toakaaslase omaga (toidupoes käime küll regulaarselt aga mitte
tarbeesemeid ostmas). Teine põhjus vähemalt mulle esmapilgul suurena näiva
tellimuste arvu taga on minu siinne tarbimisfilosoofia. Minu ülesanne on tagada,
et ma oleksin seisundis, et saan anda endast parima. See tähendab, et mul oleks
tuju üleval, hea olla ning tahe tööd teha. Et inimese õnnelikkus vähemalt
osaliselt sõltub tarbimisest, siis olengi läinud seda rada, et ostan seda, mis
mulle meeldib, ja seda, mis kaudselt suurendab minu produktiivsust. Ning kuna
ülikool tagab mulle vastavad vahendid, siis olengi muretsenud endale korraliku
mööbli, head jalanõud, söögid campusel koos kohvi ja väikse snäkiga. Ning
senimaani see töötab ning arvan jõuan päris palju tehtud. Olen ainetega
enam-vähem sina peal, käisin sellel semestril ca 20 seminaril ning lugesin ka
mõned raamatud.
Loodan homme veel Duke’i kabelis toimuval jõulukontserdil
käia, kuid muidu õpin peamiselt eksamiteks ning ootan enda ukse taha kõiki neid
pakke, mis varsti kohale peaksid jõudma.